Kõik suured avastused tehakse vea tõttu.

Suured avastused, mis sündisid vea tõttu

• Penitsilliin — Alexander Fleming unustas 1928. aastal bakterikultuuri lahtiselt ja märkas, et sinna kasvanud hallitusseen hävitas baktereid.
• Röntgenikiirgus — Wilhelm Röntgen avastas 1895. aastal juhuslikult kiirguse, kui katsetas katoodkiiretorudega ja märkas läheduses helenduvat ekraani.
• Mikrolaineahi — Percy Spencer märkas 1945. aastal radari magnetroni juures töötades, et tema poolik šokolaaditahvel taskus sulas.
• Vulkaniseeritud kumm — Charles Goodyear pillas 1839. aastal kummi ja väävli segu kogemata kuumale pliidile, mis andis vastupidava kummi.
• Post-it märkmepaberid — 3M teadlane Spencer Silver arendas 1968. aastal liimi, mis osutus liiga nõrgaks tugevaks liimiks, kuid sobis ideaalselt kleepuvateks märkmelehtedeks.
• Sahhariin — Constantin Fahlberg märkas 1879. aastal magusat maitset oma kätel pärast keemialaboris töötamist, unustamata käsi pesta.
• Teflon — Roy Plunkett avastas 1938. aastal kogemata libiseva ja kuumakindla aine, kui tema katsegaas polümeriseerus ootamatult.
• Ameerika — Christoph Kolumbus otsis 1492. aastal meretee Indiasse, kuid jõudis eksikombel Ameerika mandrile.
• Arhimedese Eureka-hetk — Arhimedes märkas vannis istudes, kuidas vee tase tõuseb, ja mõistis selle juhusliku hetke põhjal keha ruumala ja veealatuse seaduse.
• Klaasi avastamine — Vana-Rooma pärimuse järgi avastasid foiniikia kaupmehed klaasi kogemata, kui lõkke soodakivid liiva peal kuumusest sulasid.
• Tüürose purpur — Vana-Foiniikias avastati legendi järgi hinnaline purpurpunane värv juhuslikult, kui koer hammustas mereteo katki ja tema lõualuu värvus purpurseks.