Isobaarne paisumine töökojas
Töökojas ühendatakse gaasiballoon rõhuregulaatoriga nii, et balloonis olev gaas paisub konstantsel rõhul $p=2.0\cdot 10^{5}\ \text{Pa}$. Ballooni maht suureneb ventiili avamisel $V_{1}=3.0\ \text{L}$-lt $V_{2}=9.0\ \text{L}$-ni. Paisumise ajal anti gaasile soojushulk $Q=2.4\ \text{kJ}$.
Küsimus: kui suur on gaasi tehtud töö $A$ ja siseenergia muut $\Delta U$?
Isohoorne kuumutamine jäigas anumas (metallpaak)
Metallist jäigas paagis on ideaalne gaas, paagi maht on konstantne $V=\text{const}$. Algseisundis on paagis rõhk $p_{1}=1.2\cdot 10^{5}\ \text{Pa}$ ja temperatuur $T_{1}=300\ \text{K}$. Paaki kuumutatakse nii, et temperatuur tõuseb $T_{2}=420\ \text{K}$-ni.
Küsimus: kui suur on lõpp-rõhk $p_{2}$ ja kui suur soojushulk $Q$ anti gaasile?
Isotermiline paisumine laboris
Laboris on ideaalne gaas silindris. Algseisundis on $p_{1}=1.5\cdot 10^{5}\ \text{Pa}$ ja maht $V_{1}=2.0\ \text{L}$. Gaas paisub isotermiliselt (temperatuur konstantselt) mahuni $V_{2}=5.0\ \text{L}$.
Küsimus: leia lõpp-rõhk $p_{2}$.
Isohoorne kuumutamine tööpingi juures
Jäigas anumas on ideaalne gaas, maht on konstantne. Algseisundis on $p_{1}=1.0\cdot 10^{5}\ \text{Pa}$ ja temperatuur $T_{1}=280\ \text{K}$. Gaasi kuumutatakse isohoorselt temperatuurini $T_{2}=420\ \text{K}$.
Küsimus: leia lõpp-rõhk $p_{2}$.